Poni külastused

Kuidas meie sõbrad talvel elavad

Kirjutan natuke sellest kuidas ponil ja teistel loomadel, kellega külastusi teeme, talvel läheb ja näitan neist igast ühest ka pildi. Samuti räägin lahti kuidas erinevad loomad külastuse ajal on hoitud, et nii loomadel, lastel kui kõigil teistel oleks turvaline ja mõnus olla. Kuigi loomadega koos ei saa me kunagi unustada, et loom on loom ja ohuolukorras juhindub ta eelkõige oma instinktidest 😀 Aga nüüd loomade juurde.

Must ja valge utetall, kes kevadel sündisid ja sügisel oma külaskäimisi alustasid, on nüüdseks jälle natuke kasvanud. Neil on mahapügatud esimene vill. Uus vill on juba mitu kuud kasvada saanud ja tallekesed on mõnusad pehmed.  Nemad on külastuse ajal oma jalutusrihma otsas ja jalutusrihmad on võimalusel kinnitatud vaia külge mille ise kaasa võtame ja maa sisse lööme. Kui seda ei ole võimalik teha, siis püüame koos teiega leida mõne teise piisavalt tugeva millegi, kuhu jalutusrihmad kinnitada.

Utekestel läheb hästi, praegu elavad nad laudas, uuesti välja lähevad nad siis kui esimesed rohukõrred on juba piisavalt suured, et neid süüa. Praegu söövad nad heina ning odrateri.

Mustvalge jänkuke elab tegelikult koos oma nelja mustavärvi sõbraga. Praegu on ta pildile poseerimise ajaks pandud jalutustrakside vahele ja toodud õue. Ka tema elab muidu laudas ja sööb heina ning odrateri. Ma arvan, et kui  ta oskaks rääkida, siis ta tahaks juba kevadet, et värsket rohtu süüa ning ringi jooksta.

Pildistasin kõiki loomi nii nagu me külaskäigu ajal oleme. Kanakesed reisivad koerapuuriga, mille külge on kinnitatud pehmed nahkrimad. Üks ots puuri küljes, mille sisse saab kanake tahmise korral varju minna ja teine ots kanakese ühe jala ümber. See nahkrim ei sega kanal ringi kõndida. Igapäevaselt elavad meie 25 braamakana vabalt lauda all, siblivad ringi ja nokivad nisuteri. Nemad külma ei karda, nad on nii karvased. Väiksed munakanad istuvad talvel suurema osa ajast oma soojas pesaruumis. 

Ma ei teagi kas meie külaskäikude põhitegelane on poni või hoopis emane koerake Piri. Piri ise arvab, et kindlasti tema, sest Lotte lasteaias ta küll muud ei teinud kui käis aga ühe inimese juurest teise juurde ja küsis tähelepanu. Kui sobib, siis on Piri külaskäigu ajal lahtiselt, aga kui see tundub kas teile või meile ebaturvaline, siis on ta nõus raulikult ka jalutusrihma otsas olema.

Vabal ajal ajab Piri neid üksikuid autosid taga mis meie majast mööda vuravad või mängib kassidega või otsib mõnda vana konti mida üles kaevata. Kui Anete ja Ats lasteaiast koju tulevad saab Piri vaba aeg muidugi läbi, sest siis peab nööri otsas mööda kööki ringi kõndima või kõrgushüpet harjutama või harjutama hoopis lamamist ja istumist. Aga kui Piril kõigest eelnevast aega üle jääb, siis ta kindalsti magab.

Viimaks räägin poni Leegist ka. Pildil on ta jõuluriietes, aga tema garderoobis on veel western stiili ja tiivulist ükssarvikut. Püüan nädala või paari jooksul teha ponist pilte erinevate kostüümidega, et nii poisid kui tüdrukud leiaksid oma lemmiku.  Etteruttavalt võin ölelda, et poiste jaoks  valmib Leegile kevadeks kindlasti draakoni kostüüm.

Pildil on ponil seljas spetsiaalne sedelgas, selle küljes on sang, millest lapsed saavad kinni hoida. Ilma sadulata on talvel soojem ja teiseks tunnevad lapsed nii palju paremini poni liikumist ja saavad rohkem tasakaalu harjutada.

Muidu elab poni koos eesti raskeveo hobuse ja eesti (saaremaa) hobusega ühes koplis, sööb heina, limpsib soolakivi ja närib kuuseoksi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 × one =