Poni esimene jõulukostüüm

Sain valmis esimese jõuludele kohase valtrapi ja valjaste kaunistused ponile. Suuruse poolest sobiksid need ka suurele hobusele, valtrap on full suuruses. Poni jaoks tegin nii suure selle pärast, et vajadusel sedelgaga koos panna selga kaks last, näiteks Ats ja Anete. 

Materjalid on pärit taaskasutusest, all pool, hobuse keha vastas on jõulu kardin. Vaheosaks kasutasin tekstiilifirma laojääke, pehmemat ja paksemat õhukese poroloni laadset materjali. Peal on teisest ringist leitud kangatükk.

Järgmiseks tuleb ette võtta roosa ja sätendav kangas ning roosa niit, sest tüdrukute sünnipäev on tulekul ja telliti “savega obust.”

Esimene külaskäik. Tartu lasteaed Lotte.

Eile käisime oma vahva kambaga esimesel külaskäigul. Olime kaks tundi Tartus Lotte lasteaias Mihklipäeva laadal. Ise tundsime endeid väga hästi ja loomad säilitasid ka minu meelest külma närvi. Pabistasin kõige rohkem lammaste pärast, sest nemad tundusid juba ennem sõitu kuidagi õnnetud, aga seal seisid nad nii rahulikult nagu oleks iga päv selliseid väljasõite teinud ja pärast, ennem treilerisse minekut nosisid rahulikult rohtugi.

Poni pabistas hoopis kõige rohkem. Alguses üritas mul käest ära minna, siis mõtles, et kõnniks mul eest ära ja siis, ühe lapsega, mõtles, et hakkaks hoopis püherdama 😀 kõik lõppes siiski õnnelikult, ainult kõige taustaks oli pidev poni hirnumine. Seletasin lastele, et poni õpetab teile hobuste keelt 😀

Nalja sai ka. Meil olid merisiga ja jänes ühes puuris kui nad parasjagu traksides ei olnud. Lapsed arvasid näiteks, et merisiga on jänese poeg 😀 Veel pakuti meriseale, et ta on äkki siil või on ta äkki kuldne hamster või hoopis rott. Üks poiss rääkis oma lemmikutest ka. Ütles, et tal olid kodus koer ja kass, aga nüüd on nad surnud ja jutu lõpetas ta sõnadega “RIP nende elu.” Sellised vahvad need tänapäeva lapsed ongi 😀

Meie jääme nüüd juba palju rahulikumalt ja kogemuse võrra rikkamana järgmisi külaskäike ootama.

Lambapraad

Jagan teiega retsepti, kahju, et maitset ei saa jagada, see viib keele alla 😀 Seoses sellega, et tahame aretada lambaid suuremaks, vahetame välja oma jäära. Selle pärast on võimalik ka septembris lambaliha süüa ehk, et konkreetse lambaprae algmaterjaliks kolmeaastane jäär.
Valmistamisest.
Kõigepealt lõikasin liha hästi rasvast puhtaks. Siis panin tunnikeseks lihapehmendajaga (pm sool ja papaiin) seisma. Pesin paar korda jaheda veega ja siis määrisin tavalise rapiõliga. Lisasin terve tuubi mahedat Meira sinepit, ühe küüslaaugu, pool pakki rosmariini (parem oleks värske), peotäie värsket basiilikut, Kesselaiul korjatud kadakamarju pool peotäit. Panin ahjupotti natuke vett alla, kallasin kogu lihakupatuse peale. Kaks tundi 220 kraadi umbes ja valmis oligi. Aaa vahepeal panin natuke armsaid notsukartulaid ka juurde.