Täpselt kaks päeva on meie peres elanud Border kolli kutsikas. Panime talle eesnimeks Lota ja perekonna nimeks Lota, kokku siis Lota Lota.
Ahto reisis temaga Saaremaalt koju tervelt kaks päeva, sest pidi vahepeal Virtsus tööd tegema. Nad on omavahel hästi läbi saama hakanud. Õue pissile läheb Lota meelsamini Ahtoga ja Ahto meelest oskab kutsikas talle juba kalligi teha. Tegelikult on mul hea meel, et ühe lapse pissitaminegi rohkem Ahto õlul on 😀
Ta suur sööja ei ole, aga kui keegi kassidest või teine koer juhtmisi julgevad tema toidukausi poole vaadata, on ta päris tige.
Öösiti magab ta meie magamistoas meie voodi ja Anne voodi vahel oma puuris. Pissile pole olnud vaja minna, magab terve öö nagu nott. Esimesel öösel natuke nuuksus alguses, aga kui ma oma käe talle limpsida andsin, rahunes kohe maha. Nüüd teisel öösel ei olnud enam mingit piuksu, läks rahulikult puuri ja magas kuni hommikuni. Hommikul seitsme paiku hakkas vaikselt tegelema oma magamisaluse rebestamisega, aga see on ju täiesti normaalne tema vanuse kohta 😀
Pilte ka. Ilm oli ju täna suurepärane 😀





Õed ja vennad ei saa ka enam söögikausside jagamisega hakkama, kõigil peab oma olema. Tervitused sünnikodust 😀
Tervitused vastu. Me läheme järgmisest nädalast koertekooli kombeid õppima, äkki aitab 😀